Toimimise põhimõte

ENG    LAT    DE    RUS    LIT    LAT    RUS 

 Aktivaatori toimimise põhimõte

  Kes siis ei teaks, et elektronid aatomis on negatiivse, aatomituum aga positiivse laenguga. Magnetvälja sattudes tõmbuvad elektronid lõunapooluse (S), tuum põhjapooluse (N) suunas.

  Vedelkütus (bensiin, diislikütus, masuut,) kujutavad endast nafta ümbertöötluse(krakkimise) erinevaid produkte (süsivesinikke). Igaühel kütusekoostisosadest on oma keemiline koostis, oma keemilised ja füüsikalised omadused, oma molekulide ehitus ja suurus. Küttesegu koostises olevate ainete eripäraks on see, et nende molekulid ei ole polaarsed. See tähendab, nende molekulidel ei ole selgelt väljendunud laengut, ei positiivset ega ka mitte negatiivset. Sellegipoolest, mittepolaarsete molekulide vahel võib tekkida külgetõmme.

    Elektronid, mis on pidevas liikumises, võivad mingil hetkel osutuda koondunuiks ühel molekuli poolel, see tähendab, et mittepolaarne molekul (laenguta) muutub polaarseks (laenguga) molekuliks. See põhjustab laengute ümberjaotumise naabermolekulides ning nende vahel tekkivad molekulidevahelisd seosed.

  Teatud molekulidevaheliste kauguste korral külgetõmbe- ja eemaletõukejõud tasakaalustavad teineteist ning moodustub püsiv süsteem, mis koosneb suurest hulgast erinevatest küttesegu molekulidest (klastritest).

  Toome siinkohal klastrite(kobarkoosluste) lihtsustatud mudeli:

    Aktivaator kujutabendast kaht rida magneteid. Ridades vastastikku asetsevadmagnetid moodustavad paarid erinevate poolustega: põhi-lõuna (N-S), kusjuuures magnetipaaride polaarsus muutub. Seejuures muutuvad 180 kraadi ka magnetvälja jõujoonte suunad, mida tekitavad magnetite paarid.

See on näha allpooltoodud joonisel:
magnetvälja aktivaator

    Vaatleme lihtsustatult, mis siis toimub üksiku kütusemolekuliga Aktivaatori magnetväljast läbiminekul.
Nagu me juba varem rääkisime, kütusemolekul ise ei ole polaarne, see tähendab, sel pole ei positiivsetega ka negatiivset laengut.Molekulis on positiivse laenguga tuum ning selle ümber teatud kindlatel trajektooridel (orbiitidel) tiirlevad elektronid, milledel on negatiivsed laengud. Elektronide negatiivsete laengute summa võrdub tuuma positiivse laenguga, sel moel molekul ise on neutraalne.

  Nüüd vaatleme üksiku molekuli käitumist kütusevoo läbiminekul Aktivaatori magnetväljast.
aktivaatori molekuli

  Elektronid molekulidеson kõige liikuvamad molekulide osakesed nig reageerivad magnetvälja jõujoontele. Sattudes Aktivaatoriesimesse magnetvälja, elektronid veidi muudavad oma liikumistrajektoori magnetpaari põhjapooluse suunas.   Kütusevoo molekulide edasikandumisel teise magnetvälja mõjupiirkonda, elektronid jällegi püüdlevad magnetpaari põhjapooluse suunas. Seejuures nende liikumistrajektoorid üha enam venivad välja põhjapooluse suunas. Molekulide edasikandumisel kütusevooga järgmistesse magnetväljadesse, elektronide liikumistrajektoorid (orbiidid) üha enam pikenevad ning need kontsentreeruvad molekulide põhjapooluse osas, ning positiivse laenguga tuum nihkub molekulide lõunapooluse poole. See tähendab: algab osaline kütusemolekulide polariseerumine. Üks molekulide pool, mis on suunatud põhja poole, hakkab, tänu seal kontsentreeruvatele elektronidele, omandama negatiivset laengut, samal ajal аga molekulide teine osa, mis on suunatud lõunapooluse suunas, tänu sinna nihkuva positiivse laenguga tuumale – positiivset laengut. Selline osaliselt polariseeritud molekul, edasikandumisel kütusevooga järgmisse magnetvälja, hakkab juba ise sooritama võnkuvaid liikumisi.
Me vaatlesime üksiku molekuli käitumist, mis kütusevoos olles läbib Aktivaatori magnetvälju.

  Teatud kindlal momendil saavutatakse täielik molekulide polariseerumine (laetus), kui kõik elektronid on maksimaalselt kaugenenud molekulide keskpunktist põhjapooluse suunas, tuum aga maksimaalselt eemaldunud molekulide keskpunktist lõunapooluse suunas. Sel moel saavutatakse, et see molekulide pool, mis on suunatud põhja (N) suunas, on negatiivse laenguga, see pool aga, mis on suuunatud lõunapooluse suunas (S) – positiivse laenguga. Selliste laetud molekulide edasikandumisel kütusevooga Aktivaatori järgmisse magnetvälja, milles poolused S ja N on vastupidise asendiga, molekulil pole energeetiliselt kasulik üle kanda enda sees elektronid põhjа suunas, tuuma aga lõuna suunas. Selline molekul jätab elektronid ja tuuma endistele kohtadele, kuid ise pöördub 180 kraadi võrra, et elektronid oleksid pööratud põhja suunas, tuum aga – lõuna suunas. Sattumisel juba järgmisse magnetvälja molekul jällegi järsult pöördub 180 kraadi võrra, kusjuuures see pööre võib toimuda nii paremale kui ka vasemale poole. Me vaatlesime üksiku molekuli käitumist, mis kütusevoos olles läbib Aktivaatori magnetvälju.

  Eelnevalt me vaatlesime, et reaalses kütuses, millega Te tangite oma autot, kõik kütusemolekulid on seotud omavahel suurtesse kobarkogumitesse (klastritesse).

  Aga nüüd kujutage endale ette, et kõik molekulid klastris toimivad nii, nagu see oli kirjeldatud eelpool. See tähendab – algul nad järk-järgult polariseeruvad (ühed pooled omandavad negatiivse laengu, aga teised – positiivse). Pärast, liikudes läbi   Aktivaatori magnetväljade, kõik molekulid klastris hakkavad sooritama võnkeliigutusi. Selliste võnkumiste tagajärjel molekulidevahelised sidemed nõrgenevad ning isegi katkevad.

  Kui kõik molekulid klastris täielikult polariseeruvad, nad kõik hakkavad järsult pöörduma 180 kraadi võrra, sattudes järjekordsesse Aktivaatori magnetvälja. Selliste kõigi molekulide järskude kõikumiste tulemusena klastris, molekulidevahelised sidemed katkevad ning seejuures täielikult muutub kütuse struktuur. Juhul, kui kuni kütusemolekulide sisenemiseni Aktivaatorisse, tänu molekulidevahelistele sidemetele, molekulid moodustasid suuri kobarkogumeid (klastreid), siis pärast väljumist Aktivaatori magnetväljade tsoonist kütus omandas struktuuri, mis koosnes üksikutest, omavahelise seoseta molekulidest. See tähendab, kütus muutus selliseks, nagu see, mis just on väljunud nafta ümbetöötlemis-seadmetest.

  Veelgi enam, kuna kütusemolekulide läbiminekul Aktivaatori magnetväljadest toimuvad elektronide ja tuuma nihked molekulide siseselt, selle tulemusena molekulidevaheliste sidemete energia muutub. Toimub nende deformeerumine ja osaliselt isegi katkemine. See vabastab märkimisväärsel hulgal energiat kütuse põlemisel.
Klastrite molekulideks lõhustumise skeem:

  Tehes kokkuvõtte ülaltoodust, sõnastame lühidalt Aktivaatori toimimise põhimõtte:
 1.Mistahes vedelkütuses kõigil molekulidel on võime liituda üksteisega, moodustades seejuures molekulide kobarkogumeid (ahelaid) – klastreid.
 2.Läbides Aktivaatori magnetvälju, kütusemolekulid polariseeruvad (omandades ühelt poolt positiivse laengu, aga teiselt poolt – negatiivse).
 3.Molekulidе elektronide ja tuuma nihke tõttu toimub molekulidesisene deformeerumine ja seoste katkemine, mis muudab molekulid reageerimisvõimelisemaks põlemisprotsessis.
 4.Polariseeritud (laetud) molekulid Aktivaatori magnetväljades sooritavad järske võnkeid 180 kraadi võrra. Need võnked rebivad katki molekulidevahelised sidemed molekulide kobarkogumites (klastrites). Selle tulemusena, kütuse struktuur kujutab endast üksikuid, omavahelise seoseta, molekule, milledele on tagatud hapnikumolekulide juurdepääs kütuse põlemisprotsessis.

   Kõige eelpooltoodu tõepärasuses Te veendute oma autoga läbisõidetud esimeste kilomeetrite järel.
  Vaatleme, kuidas kõik eelpool väljaöeldu peegeldub Teie auto töötamisel:
  Kütusemolekulide kobarkogumite (klastrite)põlemine toimub nende välispinnal, klastri sees olevad molekulid ei jõua täielikult ära põleda ning heidetakse välja koos heitgaasidega.
  Iga eraldioleva üksiku molekuli põlemine toimub kogu selle pinnal, kusjuuures kõigi üksikute molekulide põlemise kogupind on suurem, kui sama hulga, kuid klastritesse liitunud molekulide põlemispind. Sel moel, ühe ja sama kütusekoguse põlemisel, tekkivate põlemisproduktide maht on suurem sel kütuse struktuuril, mis koosneb üksikutest, omavaheliste seosteta molekulidest. Seda Te märkate kohe. Teie autol suureneb mootori võimsus, paraneb kiirendus.
  Kütusemolekulide klastri põlemine toimub ebaühtlaselt (mikroplahvatustega), mis põhjustab mootorimüra. Eraldi üksikutest molekulidest koosneva kütuse põlemisel, põlemine toimub ühtlaselt, ilma mikroplahvatusteta. Seda Te märkate oma auto mootori töötamise põhjal, mis muutub vaiksemaks.
  Eraldi üksikutest molekulidest koosneva kütuse põlemine vähendab märgatavalt СО ja СН sisaldust väljaheitegaasides.

Gaasiküte

AKTIVAATOR

Kütusekulu